Ministra Em Substituisaun, atual Vise-Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Céu Brites, fó respostas ba preokupasoens destintus deputadus kona-ba Sistema Dijitál Seguransa Sosiál ne’ebé inklui Pagamentu ba Idozus no Investimentu Fundus Rezerva Seguransa Sosiál, iha sesaun plenaria Parlamentu Nasionál, iha ámbitu debate Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan fiskal 2026 iha faze jeneralidade ba loron da-tolu, Sesta-feira (07/11/2025).
Vise-Ministra, Céu Brites hatete, Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) ne’ebé tutela ba MSSI, investe ona iha sistema dijitalizasaun, iha ne’ebé lansa tiha ona sistema rua hanesan Sistema Mobile Up ba traballador sira hodi asesu ba sira-nia direitu ba kontribuisaun, enkuantu sistema ida seluk mak módulu kontributivu ba empregador sira ligadu jestaun regularizasaun traballdor, hodi fasilita empregador sira bele rejista no submete kontratu renumerasaun ba traballador sira, no sistema ida seluk ne’ebé sei lansa iha tempu badak mak módulu prestasaun ne’ebé nia objetivu atu regulariza pagamentu prestasaun ba traballdor sira, katak Vise-Ministra.
Vise-Ministra reforsa, módulu ida-ne’e refere ba subsídiu ba traballador sira hanesan, direitus ba partenidade no maternidade no mós doensa no sira seluk.
“Ita mós estabelese Portal Transparénsia Seguransa Sosiál. Portal ida-ne’e atualiza loron-loron no públiku bele asesu hodi hetan informasaun kona-ba dadus, relatórius no regulamentus. Alende ne’e, ita mós estabelese ona Baze de Dadus ba Idozu sira, ne’ebé dijitalizadus. Dadus hirak ne’e fornese husi Autoridades Lokais no hetan cross check husi Pontus Fokais INSS ne’ebé servisu iha Munisípiu no Postu Administrativu sira”, katak Vise-Ministra.
Tinan ida-ne’e, INSS mós hala’o verifikasaun ba dadus Idozus ne’ebé rejista hamutuk 1489 Idozus la tama ba lista benefisiarius tanba sira fila hikas ona ba Maromak Nia Glória.
Vise-Ministra hatutan, pagamentu diretu ba idozus hala’o husi Agente BNCTL. Nune’e ba Idozu sira ne’ebé hakarak hetan pagamentu, Agente BNCTL sira disponivel hodi realiza pagamentu kada fulan enves simu kada fulan tolu. Enkuantu ba Idozus sira ne’ebé uza ATM ho total 21 mill benefisiarius.
Kona-ba subsídiu por morte, Vise-Ministra informa katak, ko’andu benefisiárius ka Idozus ida mate, maka sira-nia família iha direitu ba simu subsídiu to’o fulan tolu nia laran, maibé sira tenke aprezenta Kartaun Eleitoral, BI ho Gia de Óbitu ka Deklarasaun husi Xefi Suku ka Xefe Aldeia sira.
Nune’e prezentemente iha 2 mill pesoas mak sira-nia dokumentus pendente hela no iha hela prosesu verifikasaun, maibé iha ultima faze sira sei hetan sira-nia direitu.
Ligadu ho Fundus Rezerva Seguransa Sosiál (FRSS), “ita investe hela tuir Lei Nú. 12/2016 no mós tuir Polítika de Investimentu, Fundus ida-ne’e agora investe hela iha banku komersial sira iha rai laran no mós iha esterior. Ita hahú ho fundus 151 miloens de dolares husi tinan 2023 to’o agora, ita hetan lukru 272 miloens de dolares. Previzaun ba fin Dezembru katak reseita ne’ebé konsolidadu sei to’o 305 miloens de dolares to’o fin de Dezembru 2025. Informasaun sira ne’e bele haree iha livru seguransa sosiál volume númeru 5”, Vise-Ministra hakotu.
Mídia MSSI

