TL
TT
PT
PT
united-kingdom-flag-icon
EN

MINISTRA HO VISE-MINISTRA MSSI LANSA KARTAUN NISS BA SETÓR PRIVADU

Díli, Sesta-feira, 07 Juñu 2024 – Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores ho Vise-Ministra, Céu Brites, hala’o lansamentu ba Númeru Identifikasaun Seguransa Sosiál (NISS) ba Setór Privadu sira, iha Salaun Enkontru Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI) Kaikoli.
“lansamentu Kartaun Seguransa Sosiál ne’e importante ba sidadaun sira ne’ebé mak kontribui ba Seguransa Sosiál dezde tinan 2017, no husi ne’e sidadaun sira bele hatene sira-nia kontribuisaun hira ba seguransa sosiál durante ne’e, atu nune’e bele garante sira-nia futuru, wainhira sira tama ba idade reforma,” katak Ministra.
Governante ne’e afirma, totál empregadór sira ne’ebé rejista ona iha Sistema Siguransa Sosiál hamutuk 5.175, no traballadór sira husi setór privadu hamutuk 69.326, ne’ebé mak durante ne’e kontribui ba Sistema Seguransa Sosiál. Entretantu ba entidade empregadór sira husi setór privadu ne’ebé laiha ona dívidas kontribuisaun iha seguransa sosiál hamutuk 186 empregadór sira.
Despoizde setór privadu sira hanesan empregadór no traballadores ne’ebé kontribui ba Seguransa Sosiál, iha mudansa tanba iha tinan 2023 Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS), hetan kontribuisaun husi setór privadu sira hamutuk $14.411.230.00 no iha tinan 2024 hahú husi Janeiru to’o Maiu INSS konsege rekolla kontribuisaun ba Seguransa Sosiál hamutuk $6.663.053.00.
Ministra husu ba INSS atu prepara kondisaun balun hodi atribui ba setór privadu sira liuhusi Kartaun NISS, nu’udar baze identidade ba pesoál kontribuiente hodi rekere seguransa sosiál iha tempu oin mai wainhira sira reforma ka mate, entaun família hanesan feen ka la’en, no oan sira bele rekere sira-nia direitu ba subsídiu mate nian no pensaun sobrevivénsia iha seguransa sosiál, katak Ministra.
Iha biban ida-ne’e, Ministra hato’o agradesimentu ba ekipa INSS ne’ebé durante ne’e esforsu, hodi prepara Sistema ida-ne’e, ne’ebé di’ak tebes ba atendimentu públiku, no mós prepara Kartaun NISS ba setór privadu sira. INSS iha komitmentu komesa ohin ba oin sei prodús Kartaun NISS, hodi atribui ba empregadores no traballadores iha setór privadu sira ne’ebé durante ne’e kontribui ona ba Seguransa Sosiál, haktuir Ministra.
Iha fatin hanesan, Prezidente INSS no Fundu Rezerva Seguransa Sosiál (FRSS), Arlindo Pinto informa, lansamentu ida-ne’e marka faze ida tan iha servisu INSS no FRSS liuhusi produsaun Kartaun NISS ba Setór Privadu sira iha faze dahuluk, no depois ba Setór Públiku iha faze tuir mai.
“ita halo produsaun ba kartaun NISS bazeia ba deklarasaun remunerasaun husi Empregadores. INSS mós hasai ona sirkulár ba liña ministeriál hotu-hotu atu fó instrusaun ba parte Rekursu Umanu, atu kada fulan hato’o deklarasaun remunerasaun mai INSS atu ajusta iha Sistema, hodi halo produsaun ba sira-nia kartaun NISS,” dehan Prezidente INSS.
Iha fatin hanesan, Reprezentante husi Câmara de Comércio e Indústria de Timor-Leste (CCI-TL) hato’o ninia apresiasaun katak, lansamentu ida-ne’e importante liu ba setór privadu ne’ebé kontribui ba seguransa sosiál, tanba husi ne’e traballadór sira bele hatene sira-nia kontribuisaun no direitu ba seguransa sosiál ne’e rasik.
  
Nune’e mós Sekretaria Jerál Konfederasaun Sindikatu Traballadores Timor-Leste (KSTL), Elisabeth de Araújo informa katak, lansamentu ida-ne’e bele responde ona espetativa traballadór sira nian, maibé KSTL hakarak INSS bele atribui mós kartaun hanesan ba traballadór sira husi setór informál liuliu traballadór doméstiku. “ami apresia MSSI no INSS ne’ebé ho esforsu konsege lansa ba dahuluk NISS ida-ne’e”, nia hakotu.
Nune’e mós reprezentante JICA-TL hatete, lansamentu ida-ne’e hanesan priviléjiu ida ba traballadór sira, tanba durante ne’e sira sempre husu bainhira mak sira bele hatene kona-ba sira-nia pontuasaun iha Seguransa Sosiál, katak nia.
Ikus liu reprezentante husi Embaixada Malázia ba Timor-Leste hato’o agradesimentu ba Ministra no Prezidente INSS, tanba hala’o ona lansamentu ida-ne’e atu públiku, liuliu traballadór sira bele asesu hodi hatene sira-nia direitu durante sira kontribui ba Sistema ida-ne’e. Nune’e nia husu atu INSS dijitaliza liután Sistema ida-ne’e hodi traballadór sira bele asesu liuhusi telemovel.
Média Gabinete Ministra e Vice
Facebook
Email
Print

Page Facebook

AKTIVIDADE VIDEO