TL
TT
PT
PT
united-kingdom-flag-icon
EN

MINISTRA MSSI APREZENTA IHA PAINEL FORUM GLOBÁL UNESCO KONTRA RASIZMU NO DISKRIMINASAUN IHA BARCELONA

Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores aprezenta iha Painél Ministeriál Edisaun da-haat husi Forum Globál Kontra Rasizmu no Diskriminasaun UNESCO nian (Ministerial Panel of the 4th edition of the UNESCO Global Forum Against Racism and Discrimination) iha Centro de Convenção Internacional de Barcelona, Tersa-feira (10/12/2024).
Forum Globál iha edisaun ida-ne’e nia objetivu mak atu estabelese “Aliansa Globál kontra Rasizmu no Diskriminasaun” hodi promove aprosimasaun kolaborativu no implementa asaun konkreta ho nia impaktu ba futuru ida-ne’ebé livre husi rasizmu no diskriminasaun.
“Timor-Leste iha nia istória pasadu rasik kona-ba rasizmu no diskriminasaun haree husi kolonia rua Portugal no Indonézia. Maibé ho lideransa Kay Rala Xanana Gusmão iha altura ne’ebá no atuál Excelência Primeiru-Ministru reorganiza Resisténsia Militár Timor – Leste, Falintil, hamutuk ho povu Timor-Leste luta kontra kolonizadór sira no ikus mai, iha tinan 1999, povu Timor – Leste deside nia destinu rasik hodi sai nasaun ida-ne’ebé livre no independente liuhusi referendu” partilla Ministra Verónica.
Timor-Leste rekoñese prinsípiu igualdade tuir Konstituisaun katak la iha diskriminasaun ba kór, rasa, jéneru, etnia no relijiaun. Aleinde ne’e, Timor-Leste ratifika ona tratadu internasionál sira mak hanesan Konvensaun ba Eliminasaun Diskriminasaun Rasial, konvensaun ba eliminasaun diskriminasaun kontra Feto. Tanba ne’e, governu liuhusi nia planu estratéjiku ba dezenvolvimentu nasionál presiza halo kampaña públiku kona-ba kombate rasizmu no diskriminasaun hodi hanorin ema no hasa’e konsiénsia públiku no muda ema nia hanoin atu bele moris iha sosiedade ida-ne’ebé hatene respeitu, valoriza moris no defende dignidade umana la haree ba estatutu sosiál no ekonómiku.
Partikularmente, Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun apoia ema ho kondisaun vulneravel, liuhusi kriasaun Lei Protesaun Labarik no Joven iha Perigu, Lei Kontra Violénsia, no Planu Asaun Nasionál ba Ema ho Defisiénsia.
Iha Forum Globál ne’e mós, Ministra apela katak presiza forma aliansa globál estratéjiku liuhusi koligasaun efetivu, envolve governu no parseiru sira seluk hodi kombate rasizmu no diskriminasaun, tanba ida-ne’e responsabilidade koletiva. Estratéjia prinsipál mak importante ko’alia no identifika kauza fundamentál sira, fahe estratéjia koletivu hodi minimiza konsekuénsia negativu iha futuru.
Ikus liu, Ministra MSSI agradese ba konvite husi UNESCO liuhusi señora Gabriela Ramos, Diretora-Geral Adjunta do Setor de Ciências Sociais e Humanas da UNESCO hodi Timor-Leste bele partispa iha enkontru nivel aas ida-ne’e, iha Forum Globál kontra Rasizmu no Diskriminasaun.
Iha sesaun painél ida-ne’e kompostu husi Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (Timor-Leste), Verónica das Dores, Ministru Estadu Juventude no Labarik (Albania), Bora Muzhaqi, Vise-Ministru Asosiadu Patrimóniu (Canada), Andrew Brown, Ministru Direitu Umanu no Minoridade (Montenegro), Fatmir Gjeka, Vise-Ministru Dezenvolvimentu Sosiál (Panama), no Ricardo Landero, Sekretária Estadu Igualdade no Eliminasaun Violénsia hasoru Feto (España), Aina Calvo Sastre.
Mídia MSSI
Facebook
Email
Print

Page Facebook

AKTIVIDADE VIDEO